Kuigi voliniku töö pole kerge, annab positiivne vastukaja indu!

Blogi

Kommenteeri

Eelmisel neljapäeval, 22. oktoobril sain teate, et Viimsi vallavolikogu istungil osalenud inimesel diagnoositi koroonaviirus.

Istun seetõttu kaks nädalat eneseisolatsioonis ja ongi aega mõtiskleda selle üle, miks ma ikka ja jälle volikogusse olen kandideerinud! Ning mida inimeste heaks korda saatnud.

Kui nüüd aus olla, siis hoobilt ei mäletagi aastat, mil Viimsi inimesed usaldasid mind esimest korda oma esindajaks. Olin varasemalt küll kandideerinud, aga polnud õnnestunud.

Värskendasin vahepeal mälu ja sain teada, et esmakordselt saatsid 72 viimsilast mind ennast volikogusse esindama juba 15 aastat tagasi.

Tegelikult toimusidki valimised 16. oktoobril 2005, mis tähendab, et eelmisel nädalal täitus mul täpselt 15 aastat Viimsi Vallavolikogus.

Kasutan võimalust ja tänan siiralt kõiki, kes on nende aastate (2005, 2009, 2013, 2017) jooksul minu poolt hääletanud ja lausa 4 korral esindajaks saatnud. Aitäh!

Voliniku töö ei ole lihtne "mäng"

Kuigi volikogusse kuulumine võib eemalt tunduda glamuurne, siis tegelikult ei ole see lihtne “mäng”.

Kes ei tea, siis vallavolikogu annab suunad valla arenguks mistahes valdkonnas - haridus, kultuur, noorsootöö, sport, sotsiaal, planeerimine, eelarve, keskkond, transport, turvalisus. Seega on vastutus väga, väga suur!

Ning kui otsused on komisjonides läbi arutatud ja volikogus vastu võetud, lähevad need täitmiseks vallavalitsusele. 

Aga kõik volikogusse kuuluvad 21 inimest on eraldi isiksused, kellega tuleb ülaltoodud suundades kokku leppida.

Kui nüüd ülekantud tähenduses rääkida, siis mõtle kui lihtne on leppida mõne sõbra või pereliikmega kokku, mida õhtul süüa teha või millist teatriedendust minna vaatama.

Kujuta nüüd ette, et inimesi on kokku 21! Ning et otsustest sõltub kogu valla olevik ja tulevik! 

Kui ma poleks nende 15 aasta jooksul volinik olnud, siis ilmselt ei oleks ka Põhjakonna treppi

Üks on ka kindel - volikogu liikmena koalitsioonis ehk võimul olles on mul enda hinnangul oluliselt parem võimalus viia ellu ideid, mis toovad Viimsi rahvale kasu.

Näiteks pärast eelmisi valimisi on mitmed inimesed tulnud minu juurde ja tänanud Põhjakonna trepi eest. Selle loomine polnud samuti lihtne ja ideest teostuseni kulus 30 aastat. Aga veel ehituse ajal sain kriitikat. Kuid üks suurimaid õnnehetki on olukord, kui inimesed, keda ma ei tea, tulevad ja ütlevad aitäh!

Tänaseks on trepp aga kenasti omaks võetud ning Lubja ja Pärnamäe inimesed saavad keskusesse ning koju tagasi turvaliselt ja kiirelt. Lisaks toimuvad trepil mitmed spordivõistlused ja ka videoid on filmitud!

Põhjakonna trepist saad lähemalt lugeda siin: www.raimotann.ee/pohja-konna-trepp

Viimsi disc golfi pargi loomisele sain ka võimul oleva volinikuna hoo sisse anda

Teine suurem projekt, mille eest lausa võõrad inimesed poes ja tänaval tänavad, on Viimsi disc golfi pargi loomine.

Algas see kohalike noorte ideest ja kuigi korraldasin Hooandjas raha kogumise kampaania, ei tulnud sellest summast välja ja Viimsi vald ehitas uhke pargi ise valmis.

Nüüd kasutavad parki sajad mängijad nagu allolevalt statistikalt on näha. Tegelikkuses on number kõrgem, sest kõik ei pane oma mängu kirja. Ja toimunud on lausa 7 võistlust! 


Viimsi discgolfi pargist saad rohkem lugeda siin: www.raimotann.ee/discgolfipark

Kui tänavad väikesed lapsed, olen ma 4-kordse isa ja 9-kordse vanaisana eriti rõõmus! 

Mulle meenub, et tegin Püünsi koolile vastlapäeva Lubja mäel. Üks väike laps oli koolist koju läinud ja teatanud emale, et tal oli elu kõige parem päev seal vastlapäeval.

Ema viis selle info kooli, kust ma siis ise ka teada sain, kuidas olin seda väikest last positiivses mõttes mõjutanud.

Mulle meenub veel üks näide. Kuna Lubja mägi on parajalt kõrge ja hea kaldega, otsustasime teha sõbraga sinna suusanõlva. See oli enne Vimka - Viimsi Mäeparki ehk et olime teerajajad kui nii võib öelda.  Sõber tõi Soomest vajaliku tehnika ning mina valvasin lume tootmist ööd ja päevad külmas putkas, vahel ka autos.

Ühel hommikul tuli väike tüdruk koos isa ja emaga ning mõtlesin kohe, et mida kurja ma nüüd küll teinud olen. Et kas temaga on midagi juhtunud. Hirm käis läbi!

Isa ja ema ütlesid aga, et tütar ei lase neil pühapäeva hommikul magada, sest tahtis mulle kirja tuua. Selgus, et ta oli joonistanud mulle kaardi, mille peal oli “Raimo, sa oled kõige parem” või midagi säärast kaunist. See võttis silma niiskeks ja pulss tõusis!

On väga hea tunne, kui oled ära teinud asja, mis teistele meeldib ja nad on rahul!
Need on need hetked, mis tegelikult elus rõõmu teevad.

Ning annavad mulle motivatsiooni volikogus töötamiseks. Kuna on näha, et inimestele lähevad minu teod korda ja toovad neile kasu, siis kavatsen jätkata nii täna kui tulevikus! 

Aitäh! 


Lisa kommentaar

Email again: