Vaimne ja füüsiline tasakaal on hea tervise võti!

Blogi

Kommenteeri

Prantsuse poeet Pierre-Jean de Béranger on öelnud “Tervis on tarkade tasu.” Et kolmapäevast, 23. septembrist algab nädala kestev EOK spordinädal, siis hakkasin isegi mõtlema, kui tark ma olen elu jooksul olnud ja kui tark olen ma täna 66-aastaselt. 

Kuula mu mõtteid videost ja loe pikemalt alljärgnevast artiklist

Negatiivsed mõtted toodavad negatiivset

Kui palju sa märkad igapäevatoimetusi tehes negatiivset ja kui palju positiivset? Enamikel juhtudel on just negatiivne see, mida välja öeldakse ja mida mõeldakse. Ka siis, kui tegelikult on detailsemalt mõtlema hakates juhtunud palju positiivset! See on inimloomus! Mida tuleb ja mida on võimalik ümber programmeerida. 

Näiteks haigustega seoses meenub üks seik, kui sõitsin mööda Pärnamäe teed ja mõtlesin, et mul pole ühtegi luud katki olnud. Ei teadnud toona, mis tunne see küll võib olla. Ei läinud kaua aega mööda, kui murdsin käeluu. Järgmisel aastal jalaluu. 

Toona meenus üks anekdoot. Mees sõidab trammis ja ingel on tema selja taga. Mees mõtleb endamisi “Naine jätab mu maha, töölt lastakse lahti.” Ingel loeb mehe mõtteid ja sõnab vaikselt “Ma tahaks talle nii väga head teha, aga ta soovib ju ainult halba.” 

Mõtlesin siis, et aitab halbadest soovidest ja tundub, et aitas, sest pärast otsust mõelda positiivselt pole ma ühtegi luud murdnud. 

Tegelen positiivsete asjadega

Kuna löön kaasa kohalikus poliitikas, tuleb ette ka pingelisi koosolekuid. Ühel neist hakkas mul paha ja koju minnes püüdsin aparaadiga vererõhku mõõta. Mõõdan ja mõõdan korduvalt, aga ei näidanud midagi. Kutsusin siis abikaasa Merle, kes proovis ja temal aparaat töötas.

Helistasin kiirabisse ja mind võeti kaasa. Terve öö hoiti haiglas ja alles hommikuks saadi süda rütmi tagasi. Sellest kogemusest lähtuvalt püüan tõmmata end tagasi tegevustest või olukordadest, mis teevad närviliseks. Püüan tegeleda positiivsete asjadega ja suhelda positiivsete inimestega.

Spordiga ei tohi ka üle pingutada

Et Euroopa Nõukogu on mõistnud informaalset õppimist kui “elukestvat protsessi, mille käigus inimesed omandavad hoiakuid, väärtusi, oskusi ja teadmisi oma keskkonnas harivate mõjude ja igapäevategevuste kaudu.”

Ning kuna minuvanune peaks Eesti liikumissoovitustega kohaselt liikuma iga nädal vähemalt 150 minutit keskmise koormusega, treenima lihaseid kaks või rohkem korda nädalas ning tegema tasakaalu- ja venitusharjutus, siis haakisin end sappa Viimsi Spordile, eesotsas Siiri Visnapuuga.

Hakkasin käima kepikõndimas, ujumas ja suurendasin igatpidi oma aktiivsust. Siis aga hakkasin märkama muutuseid enesetundes. Ja alati polnud tulemus positiivne. Tihti tulin õhtul koju ja oli paha olla. Teine kord jälle oli väga hea. Ei saanud alguses aru, milles asi.

Kurtsin olukorrast Siirile, kes seepeale rääkis mulle pulsivahemikest, andis soovitusi minuealisele ja kinkis veel pulsikella ka! Tuli välja, et ma olin liiga suure entusiasmiga sportima hakanud ja pulss läks tegevuste käigus lihtsalt liiga kõrgele ning ei taastunud enne hommikut.

Nüüd on mul pulsikell kogu aeg käe peal ja pärast igat trenni on hea olla! Kui pulss hakkab liiga kõrgele minema, jätan pooleli või tõmban tempot maha.

Pulsivahemiku arvutamine

Eesti liikumisoovitustes on selleks lihtne viis. Maksimaalne pulss ehk eakohane kõrgeim südamelöögisagedus saadakse järgmiselt: 220 - vanus (aastates). Minu puhul on maksimaalne pulss seega 220 - 66 = 154.

Tegevuse intensiivsuse järgi on:
Madal pulss 50-63% ealisest maksimumist
Keskmine pulss 64-75% ealisest maksimumist
Kõrge pulss 75-85% ealisest maksimumist

Ja kuna peaksin liikuma iga nädal vähemalt 150 minutit keskmise koormusega, siis see tähendab, et peaksin jääma pulsiga vahemikku 98 - 115.

Kas sina tead, milline on sulle sobilik pulsivahemik? Kui mitte, arvuta see välja ja hakka julgelt jälgima! :-)

Püüan teisi ka liikuma utsitada

Nüüd, kui ma ise olen teadlikum, püüan ka teisi liikuma utsitada. 

Eelmisel sügisel korraldasin spordisündmuse “Tanniga terveks ja tugevaks”, milles osalejad kogusid 2 kuuga kokku 10,8 miljonit sammu!  

Lisaks käisime 8 pühapäeva hommikul regulaarselt koos huvilistega Karulaugu terviserajal kõndimas. 

Ning treenisime 2 korda nädalas lihaseid regulaarselt kaks ja pool kuud.

Hooldan suusaradu, et luua inimestele tingimusi sportimiseks

Püüan küll olla isekam ja oma tervise eest rohkem hoolt kanda kui varem, aga andmise rõõm on ka suur rõõm! Selleks hooldan Tädu ja Karulaugu terviserajal suusaradasid.  

Ühel talvel sain radu sisse ajades kopsupõletiku. Teine kord jäin rajamasinaga kinni ja kuigi ma mõtlesin siis, et mida ma jändan, võiksin parem kodus sooja teed juua, helistasin sõbrale. Ta tuli järele ja saime masina kätte ning koju jõudes oli raske hetk unustatud. 

Ma ju tean ka, et minu tegevus aitab paljudel Viimsi elanikel ja külalistel oma tervise eest paremini hoold kanda! 

Aga ka vaimset tasakaalu ei saa unustada

Ma ei saa kahjuks stressi täielikult elust välja jätta, sest kohaliku tasandi poliitikas tegutsedes on palju kiusu, norivaid küsimusi, ära panemist. Samas ei saa ma vallavoliniku tööst ka loobuda, sest tahan ära teha asju, mida pean õigeks ja vajalikuks. 

Näiteks Viimsi avaliku ruumi arendamine, mille ehedaim näide on Lubja klindiastangu avamine meie valla elanikele ja ka külalistele, et oleks hea paik, kus puhata, mängida ja sportida!

Ütlen ausalt, et oma ideid ellu viia on oluliselt tulemuslikum vallavolinikuna kui lihtsalt 66-aastase pensionärina. 

Et ennast tasakaalus hoida, ehitasime abikaasa Merlega endale uue hubase maja, jalutan hea sõbraga tervisrajal, käin meeldivas seltskonnas söömas, vestlen heatahtlike inimestega.

16 aastat pole tilkagi alkoholi joonud

Alkohol suurendab kehakaalu, häirib unetsükleid, rikub ajukeemia tasakaalu, häirib immuunsüsteemi. Seetõttu on mul hea meel öelda, et jätsin 30 aastat tagasi maha nii suitsetamise kui ka alkoholi tarvitamise. Paraku vahepeal 16 aastat tagasi tekkis pingeline periood, mille tõttu hakkasin taas salaja alkoholi tarvitama. 

Ei tea, kas abikaasa Merle saigi aru, et taas napsutan, aga ilmselt ta ei uskunud seda. Õnneks sain sellest ise üle ja nüüdseks ei ole ma tõesti 16 aastat tilkagi alkoholi joonud.

Tegelikult juhtus ühel sünnipäeval kentsakas lugu. Nimelt, morsikannu oli pandud vein koos puuviljadega. Valasin siis endale klaasi täis ja nuusutasin ning tahtsin veel öelda, et morss on käärima läinud. Enne seda aga jõudsin maitsta ja küsisin siis sünnipäevalapselt, et see pole ju morss, mille peale ta vastas, et ei ole jah, hoopis vein on.

Üks on kindel - tervis tõepoolest on tarkade tasu. Ja et ma saaksin ka sellest tasust osa, püüan hoida füüsilist ja vaimset tasakaalu.

Lisa kommentaar

Email again: