Unistasin 40 aastat Lubja mäel olevaid külasid ja Haabneeme keskust ühendavast trepist! Ja ära tegin! 

Kui sa tead, mida ja miks sa tahad, siis leiad ka lahenduse, kuidas oma unistus ellu viia! Oled nõus? 

Kui ma 40 aastat tagasi unistasin otseteest Lubja mäelt alla Haabneeme keskusesse, siis ei osanud oodatagi, et sellest saab Eesti Vabariigi ametlik kingitus 100. sünnipäevaks! 

Alates 2017. aastast ühendab Põhjakonna trepp Lubja ja Pärnamäe külad Haabneeme keskusega. Trepi on minu rõõmuks omaks võtnud nii kohalikud kui ka külalised.

Allolevas videos räägin, kuidas sai teoks üle 40 aasta tagasi tekkinud unistus vabadusest ehk otseteest Lubja mäelt alla keskusesse.
 
Et ei peaks tööle ja tagasi koju ringiga käima!
Esimest korda unistasin otseteest alla keskusesse sügaval Vene ajal 1970. ndatel. Käisin siis Lubja mäel olevast kodust alla keskusesse Kirovi kalurikolhoosi tööle. Hommikul suure ringiga tööle ja õhtul suure ringiga tagasi koju.

Juba toona igatsesin, et võiks olla otsetee, aga klindiastang oli okastraadiga eraldatud, sest võimud hoidsid alal kütusemahuteid.

Et ei peaks lapsi ja moosipurke järsust mäest üles vedama!
Elu läks aga edasi ja peagi läksid ka võõrvõimud välja. Nii polnud ka okastraataial enam põhjust teed takistada.

See andis võimaluse mäest alla ja üles ronida. Sõna otseses mõttes ronida, sest kõrguste vahe on üle 50 meetri ja kes on klindiastanguga tuttav, see teab ka, et kalle on küllalt järsk.

Meie pere marjaaed oli ja on siiani mäe peal, aga toona elasime Merlega all keskuses Mereranna teel. Nii me vedasime marjad mäe all olevasse koju järsust mäest alla minnes.

Kui Merle oli moosid valmis keetnud, vedasime valmistoodangu järsust mäest üles, purgid ühes ja lapsed teises käes.

Küll ma toona mõtlesin, et kui vaid oleks üks korralik trepp, mida mööda kõndida!


Esimest korda idee paberile 1995. aastal
Nagu võid lugeda jäi kihk idee teoks teha aga aastakümneteks ja nagu nende asjadega ikka - tulenes minu enda vajadusest. Esimest korda panin idee paberile 1995. aastal.

Ja kui täna on Lubja ja Pärnamäe külad kenasti arenenud, siis toona elas Lubja mäel väga vähe inimesi. Enamus maast olid põllud.

Otsustasin siis ise asja ajada nii kaugele kui võimalik ning tegin seda alates projekteerimisest kuni ehitusloani välja. Paljud kulud võtsin ka enda kanda.

Soodsa pinnase lõid Põhja-Harju Koostöökogu ja PRIA
Meie vallas on Leaderi rahadega korrastatud näiteks Naissaare rong ja kirik ning loodud Karulaugu terviserada. Kes teab, kui klindiastangu jalamile poleks terviseraja näol tekkinud elu ja tegevust, ei oleks ka ehk Põhjakonna treppi.

Nimelt, MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu on ühing, mille liikmeteks on Jõelähtme, Rae ja Viimsi vallad ning 23 ettevõtet ja 40 vabakonnaühendust.


Eesmärk on viia ellu Leader tegevusi, arendades nii kogukonda, ettevõtlust kui ka elukeskkonda. Olin ise ka pikalt juhatuses, aga täna kuuluvad sinna Viimsist head sõbrad Annika ja Ene.

Vaata videost, millega on koostöökogu hakkama saanud!

Kust tuleb Põhjakonna nimi?
Igatahes, ühe järgmise Põhja-Harju Koostöökogu projekti raames kogunesid neli riiki - Poola, Eesti, Leedu ja Slovakkia - et muuhulgas tutvustada üksteisele riikide kultuuri, kitsamalt rahvamuistendeid.

Projekti raames sai meie, eestlaste, muinasjutuks Kreutzwaldi "Põhja konn", mis ilmus 1866. aastal kogumikus "Eesti rahva ennemuistsed jutud". Põhja konn on seega muinasjutust pärinev üleloomulikust olendist tegelane.

Läksime aga veel kaugemale ja lisaks muistendeid tutvustavatele stendidele paigaldasime Karulaugu terviserajale ka Põhjakonna skulptuuri.

Korraldasime selleks konkursi, mille võitis tuntud skulptor Tauno Kangro.
Sellega seoses meenub üks põnev lugu, kuidas skulptuur endale suu sai. Nimelt me läksime toonase vallavanema Haldo Oravasega tööde arengut vaatama ja kui Haldo küsis Tauno Kangrolt, et kus Põhjakonna suu on, vastas Kangro "Näe, nuga on siin, lõika talle ise suu". Ja nii saabki Haldo Oravas aegade lõpuni öelda, et tema pani Põhjakonna naeratama! :-)

Lühidalt - Põhjakonna skulptuur sai nime Kreutzwaldi muinasjutu järgi ja sealt omakorda sai nime ka Põhjakonna trepp.

Kui sa midagi väga soovid, siis sa seda ka saad!
Nagu võid lugeda, ei sündinud kõik üleöö, vaid ikka jupikaupa. Kui täna vaadata tagasi nendele 40 aastale, siis tundub ikka uskumatu, et Põhjakonna trepp saigi teoks!

Otseloomulikult tegin ma seda kõike kalli abikaasa Merle ja pere toetusel. Aga suur kummardus ja aitäh Urve Palole, tänu kellele sain selle uhke trepi projekteerida. Ja muidugi kiitus Viimsi vallajuhtidele, kelle mõistva suhtumise tõttu saime trepi valmis ehitada.

Nüüd saavad teised mööda treppi kooli, poodi, tööle minna ning ei pea ronima mööda järsku klindiastangut üles-alla.

Ehk et minu enda vajadustest lähtuv idee sai teoks ning on nüüd mitu inimpõlve kogukonna hüvanguks - et oleks kiirem, turvalisem ja mugavam liigelda!

Kui vaadata, kui palju trepil liigutakse, siis on ikka hea soe tunne küll! Olen ise väga rahul, see on igati hästi õnnestunud ja arhitekti loodud astmete kõrgus on ka super - see sobib muuhulgas nendele inimestele, peamiselt eakatele, kes ütlevad, et nemad ei saa üles. Aga saavad!


Alles hiljuti ütles üks inimene "Panen sulle trepi eest küünla nii kirikus kui ka kõrtsis". Märkamine ja tunnustus annab mulle jõudu - et arendada klindiastangut veel edasi!

Uutest ideedest kirjutan pikemalt siin: www.raimotann.ee/klindiastang


Ringvaate saates proovisid trepist ronimist ka reporterid Jüri Muttika ja Hannes Hermaküla


Tagasiside inimestelt:

  • “Viimase 20 aasta parima disainiga avalik objekt Viimsis! Väga hästi õnnestunud
  • Loodan, et avalikus ruumis olev hea disain motiveerib ka teisi arendajaid edaspidi pingutama.” Lauri
  • “Suur tänu trepi eest! Elan seal üleval ja nüüd saavad mu 5 last seda treppi kasutada kooli ja koolist koju tulemiseks. Meile oli seda küll väga vaja. Enne pidi mu laps sealt mudasest kallakust jala üles rühkima ja see ei olnud tore! Saatke kõik oma lapsed trepijooksu tegema arvutis istumise asemel. Tulevikus tuleks seal korraldada igal aastal trepijooksu vôitlused, saagu sellest traditisioon Viimsis!” Kati
  • Mega!!! Mina leian, et see trepp on väga ilus ja inimesed vôiksid mitte vinguda vaid ennast liigutada rohkem ja autod koju jätta, samuti lapsed kes sealt kaudu kooli saavad- tundke ometi natukene rõõmu…” Krista
  • “Vägev vähemalt midagigi saab tehtud” Hemen
  • “Imeilus” Piret
  • “uuu, lausa muinasjutuline” Elis
  • “imeline vaade avaneb sealt ülevalt. Vinge teostus! Trenni sai ka tehtud” Birgit
  • “Just enne jalutasin mööda ja imetlesin!” Elis
  • “Väga ilus ja väga vajalik” Piret
  • “Niivõrd ilus!” Triin
  • “On tõesti kohe ilus asi!” Astrid
  • “Käidud-vaadatud! Väga uhke!” Anna-Maria
  • “Tuleb tunnistada, et vaatepilt on üle ootuste maagiline, kõndisin ka just mööda.” Kelly
  • “Väga ilus!” Mari-Liis
  • “Just nimelt. Mulle meeldib.” Ervin
  • “Väga vinge! Aitäh tegijatele
  • Hetkel pimedas on trepp veel eriti maagiliselt kaunis!” Peter
  • “Hetkel 221 laiki ja 59 kommentaari :-) äge! Valmis on tehtud hea asi, kiidame Raimo, super” Ivika
  • “Öös on ikka ilu küll” Pille
  • “Super ilus!” Ave

Eelmine
Kinkisin noortele ekstreemsportlastele jõuludeks rularambi ja uue elektrisüsteemi
Järgmine
Vähidiagnoos lõi küll korraks jalad jalad alt, aga tõusin taas püsti!