Blogi

Rajasin pooljuhuslikult oma perefirma ja saavutasin vabaduse

Inglise vanasõna on “Kaks pead on parem kui üks.” Mul on õnneks oma pereettevõttes päid lausa mitu korda rohkem! Kuidas see aga minu kui ettevõtja teekond algas?

Poolsjuhuslikult rajatud firma pakub tööd nii poegadele kui väimehele ning sellega saavutatud emotsionaalne ja rahaline vabadus on hindamatu!

Tänu sellele olen saanud toetada näiteks noori, kellele panin jõuludeks oma ettevõtte rahadega rulaparki valgustuse. 
Loe lisaks

Kinkisin noortele ekstreemsportlastele jõuludeks rularambi ja uue elektrisüsteemi

2017. aasta sügisel tulid Viimsi noored minu juurde ambitsioonika plaaniga rajada Viimsisse disc golfi park. Olin koheselt nõus aitama, sest disc golf toob inimesed loodusesse, sobib mistahes vanuses mängijatele ja varustus maksab vaid kümmekond eurot.

Seejärel möödus 2 aastat ning disc golfi park sai valmis, mängijaid igakuiselt üle 300 ja juba lausa 10 võistlust korraldatud! Siinkohal suur aitäh Viimsi vallale, sest Hooandjas kogutud rahast jäi väheks ja vald ehitas pargi oma rahadega valmis.

Elu viis mind nüüd aga kokku uute tegijatega, eesotsas põlevate silmade ja suure tahtejõuga Mikael Parman.

Noortel oli aga probleem - pole kusagil mujal sporti teha kui toidupoe parklas, kus on talvel lumine ja igal aastaajal kindlasti ka ohtlik! 
Loe lisaks

Kuigi voliniku töö pole kerge, annavad õnnestunud projektid ja positiivne vastukaja indu!

Mul täitus Viimsi vallavolikogus 15 aastat ja olen ütlemata tänulik, et viimsilased on mind 4 korda esindajaks valinud. 

Tänu sellele olen leidnud vajalikku rahastust ja saanud anda hoogu paljudele projektidele nagu näiteks

- Viimsi disc golfi pargi loomine

- Põhjakonna trepi ehitamine,

- eakate ja laste ühise terviseala rajamine

- ekstreemspordikeskuse loomise esimesed etapid ja palju muud! 

Loe lisaks

Head tarkusepäeva, kaunist 1. septembrit!

Head tarkusepäeva, kaunist 1. septembrit kõikidele kooliõpilastele, vanematele, vanavanematele, õpetajatele! 

Gandhi on öelnud "Meest õpetades õpetate ainult ühte inimest, naist õpetades aga kogu perekonda." 

Mul on hea meel selle üle, et minul ja mu kallil abikaasal Merlel (meil oli juunis 42. aastapäev) on 4 last ja 9 lapselast. Neli neist lähevad täna kooli, üks lausa esimesse klassi! On uhke olla vanaisa! 

Tänane pidulik päev pani meenutama minu enda kooliteed. Kuula minu mõtteid videost või loe allolevast blogipostitusest. 

“Näe, maakas on sõnnikuhargiga kooli tulnud!” ehk kool peab olema kiusamisvaba

Meid pandi sõbraga kahekesi Merivälja kooli. Siit Lubja mäelt kooli käimine oli pime ja kole. Polnud ju selliseid teid ja tänavavalgustust nagu täna. Koolivorm oli ka hoopis teistsugune - pidime poistena kandma trippidega sukkasid. Kujutad ette?! :)

Ja siis mäletan seika, kuidas mu kirjutusvahend läks katki ja ema andis kaasa pulga, mille otsas oli sulg, asja nimi ongi vist kirjutussulg. Seda pidi kastma tindipotti. Õpetaja aga naeris “Näe, maakas on sõnnikuhargiga kooli tulnud!”. Olin siis 2. või 3. klassis ehk väga noor kooliõpilane. Tänapäeval nii ilmselt ükski õpetaja enam öelda ei taha või ei julge. 

Aga kooli algusega algab paljude jaoks paraku ka koolikiusamine. PISA 2015. aasta õpilaste rahulolu-uuringu kohaselt on Eestis kiusamise ohver iga viies 15-aastane õpilane. Kiusamisele ei ole õigustust, see on vale! 

Kutsun kõiki üles märkama koolikiusamist ja toetama neid, keda kiusatakse kas siis füüsiliselt või vaimselt. Et kõik lapsed saaksid tunda end õnnelikuna! 

Ja kui õpilane, koolipere või lapsevanem vajab sel teemal abi, siis aitab SA Kiusamisvaba Kool, mille tegevusest saab rohkem infot https://kiusamisvaba.ee/

Ei andnud alla ning sain keskhariduse ja elektriku paberid kätte!

Aga õppetöös olin nooruses laisk. Lihtsalt polnud huvi õppida. 3. klassis jäin ma istuma ja 9. klassi tegin vist lausa 5 või 6 korda. Eesti keele õpetajale ma ilmselt meeldisin, sest mitte ükski suvi ei jätnud ta mind miskipärast ilma suvetööta. Ju ta tahtis mind nii hirmsasti näha! :-)

Viljandi kutsekoolist sain ma elektriku paberid ja õhtukoolis käisin põhihariduse saamiseks peale tööd. Iga september alustasin ja natuke aega käisin, kuid jätsin taas pooleli. 

Õnneks sain sõjaväes 9. klassi lõpetatud. Siis tulin Kirovi kolhoosi tööle. Toona oli minu õnneks süsteem, et 3 kuuga sai klassi ära lõpetada. Läksin 10. klassi koos sõbraga, kellega oli alati miskit muud huvitavat teha ja klassi läbi ei saanud. 

Anti veel üks võimalus ja sõpra kõrval polnud ning sain klassi lõpetatud. 11. klassis oli sama lugu - esimesel katsel koos sõbraga klassi ära ei lõpetanud, aga järgmisel katsel ilma sõbrata sain tehtud. Ja koolitee lõpuks mul vaid keskharidus. 

Et minu järeltulijatel ja laiemalt Viimsi lastel oleks sujuvam ja õnnelikum koolitee! 

Vahel tekitab teadmine keskharidusest kohmetust. Näiteks olin ühel koosviibimisel, kus osalejad hakkasid end tutvustama ja teatama, kellel mis haridus on - ühel oli üks, teisel teine kõrgharidus ja mõnel oli lausa magistrikraad. Mina sain siis ausalt tunnistada, et mul pole ühtegi kõrgharidust. 

Aga ma väärtustan haridust. Ma pole uhke selle üle, et mul on olnud just selline haridustee - võiksin olla kirjaoskavam ning targem kui ma täna olen, aga samas olen õnnelik oma elu ja seniste saavutuste üle. 

Ja nüüd 66-aastaselt keskendun vanaisa, vallavoliniku ja külavanemana pigem sellele, et minu järeltulijatel ja laiemalt Viimsi lastel oleks sujuvam ja õnnelikum koolitee. 

Lisaks sisulistele muudatustele saab selleks palju ära teha ka keskkonda kujundades.  Minu jaoks oli Lubja klindiastangult Meriväljale kooli käimine pime ja kole kogemus. 

Nüüd püüan teha kõik selleks, et tänastel kooliõpilastel oleks meeldivam koolitee. Näiteks ei jätnud ma 30 aastat jonni ja tegin Viimsi valla abil teoks Põhjakonna trepi, mida mööda saavad Lubja ja Pärnamäe kooliõpilased kiirelt ja turvaliselt kooli ning koju. 

Väärtustan haridust

Minu hinnangul on täna haridust rohkem vaja kui siis, kui mina noor olin. Tunnen uhkust selle üle, kui tänased noored õpivad ja saavutavad oma eesmärke. 

Näiteks meie valla sotsiaal- ja tervishoiuosakonna inimesed said sel kevadel neljakesi magistrikraadi. Otseloomulikult on mul nende üle väga hea meel - nende silmad säravad ja üks tähtis eluetapp on taas läbitud.

Ja minul volikogu sotsiaalkomisjoni esimehena on uhke tunne ja rõõm, et nad saavutasid selle nominaalajaga oma töö, pere ja hobide kõrvalt! 

Selle suure saavutuse tähistamiseks kutsusin neliku Harmoonikumi lõunale ja lõbusalt juttu ajama!

Ei saa salata, et nende valdkond on tihti keeruline, aga nagu te ka pildilt saate näha, on nad igati rõõmsad ja energilised!


Veel kord - head tarkusepäeva, kaunist 1. septembrit kõikidele kooliõpilastele, vanematele, vanavanematele, õpetajatele!

NB! Täna, 1. septembril ehk tarkusepäeval stardib viktoriinisari "Tanniga targaks",  mis pakub põnevaid uusi teadmisi meie koduvalla Viimsi haridusest, ajaloost, loodusest, majandusest, kultuurist, inimestest.

Iga nädal panen vastamiseks välja uued küsimused ja kuu lõpus saavad parimad vastajad auhinnad Apollolt, Selverilt, MyFitnessilt ja PetCitylt!

Loe rohkem ja vasta pühapäeva südaööks küsimustele siin: www.raimotann.ee/viktoriin

Päises toodud foto autor on Mati Hiis, ülejäänud pärinevad minu erakogust. 
Loe lisaks

Minu eestvedamisel rajati Viimsisse disc-golfi park! 

Viimsisse discgolfi pargi loomine on kohalike noorte idee. Aasta oli siis 2017.

Koheselt tundus see olevat suurepärane lihtne lahendus, mis toob inimesi veel rohkem loodusesse, aga mida meil Viimsis polnud. Otsustasin õla alla panna nii Lubja külavanemana (just meie külas see park ka asub ja külavanema heakskiit otsustav), vallavolinikuna kui ka liikumise entusiastina.

Tänaseks on park kenasti vastu võetud - seda kasutab kuus keskmiselt üle 300 ametlikult registreeritud mängija (tegelikkuses on see arv suurem), kes tegid näiteks aprillis 2020 pea 1000 mängu! Aitäh kõikidele mängijatele, kes on Viimsi discgolfi pargi omaks võtnud! :-)
Loe lisaks

Laulupeo tuules kirikule uus orel

Nädalavahetusel toimus XII noorte laulu- ja tantsupidu. Mul oli au marssida Lubja külavanemana Viimsi valla 700pealise esinduse eesotsas koos Janeki, Priidu, Jani, Marguse ja Oliveriga.

Minu Merle oli kogu teekonna mul selja taga. Jälgis, et ma ikka väärikalt sammuksin. Ja seda tuli teha, sest hoolimata heitlikust ilmast oli tee ääres tuhandeid silmapaare, aga ka suid, kes hõikasid “Elagu Viimsi, rannarahva kodu!” ja meie kolmekordselt vastu “Elagu, elagu, elagu!" Milline kirjeldamatu ühtekuuluvuse tunne!

Kui 40 000 lauljat ja tantsijat, õpetajat ja juhendajat, delegatsiooniliiget ning peo meeskonnaliiget ühes taktis lauluväljakule jõudis ja 50 000 külalisega üheks sulas, siis tuli pisar silma küll. 

See pidu oli laetud nooruspõlve julguse ja energeetikaga. Vabas Eesti sündinud põlvkond näitas, milleks on võimeline!  


Lauluväljakul olles läks mööda tuttavate rahvariietega lasterühm ja hõikasin “Elagu setud!”, mille peale nad pöörasid üllatunult ümber ja lehvitasid rõõmsalt. Ma polnud esialgu sada protsenti kindel, kas panen täppi, aga pärast oli hea tunne küll. 

Eriti võimas tunne oli aga ajal, mil austusavalduseks Veljo Tormisele tõusid püsti inimesed ka Lasnamäe nõlva kõige viimases reas. See näitas, kuidas kõik, ka kõige kaugemal asuvad inimesed, olid üksteisele lähedal.

Kui ametlikult oli pidu läbi ja tuli kustus, seisid pidulised ning tegid seda, milleks nad olid sinna tulnud - laulsid südamest. 

Järgmine video
Jõuline esitlus! Kaljulaid, Ratas, Rüütlid ning kogu esimese rea rahvas laulsid ennastunustavalt "Isamaa ilu hoieldes!"
Jaga videot
Copied
Rewind 10 Seconds
Järgmine video: Jõuline esitlus! Kaljulaid, Ratas, Rüütlid ning kogu esimese rea rahvas laulsid ennastunustavalt "Isamaa ilu hoieldes!"
00:00
00:00
00:00
Näita videot suuremalt
Jaga videot
Settings
Fullscreen
 
Järgmine video
Jõuline esitlus! Kaljulaid, Ratas, Rüütlid ning kogu esimese rea rahvas laulsid ennastunustavalt "Isamaa ilu hoieldes!"
Jaga videot
Copied
Rewind 10 Seconds
Järgmine video: Jõuline esitlus! Kaljulaid, Ratas, Rüütlid ning kogu esimese rea rahvas laulsid ennastunustavalt "Isamaa ilu hoieldes!"
00:00
00:00
00:00
Näita videot suuremalt
Jaga videot
Settings
Fullscreen
 

Sügav kummardus kõikidele laulupeol osalenud viimsilastele. Oli suurepärane pidu!

Muide, Viimsi vald pani oma Facebooki üles pildid viimsilastega.

Järgmine pidu toimub juba 2019. aastal, kui möödub 150 aastat esimesest laulupeost ning Kalevi staadionil rullub lahti 20. üldtantsupidu.

Aga mis peamine - vahetult pärast kõiki neid emotsionaalseid hetki helistas mulle tuttav kirikuõpetaja, kes rääkis loo juba töös olevast orelist, mille kogumaksumusest on puudu umbes kolmandik ehk 50 000 eurot, sest senine toetaja hüppas alt. Nüüd on aga kiire - puuduolev summa tuleb kokku koguda juba juuli lõpuks. 

Ma ei ole usklik, aga see lugu läks hinge.  

Tänane Postimees kirjutab, et laulupidu jäeti ilma 200 000 eurost. Ma ei ole laulupeo rahaasjade detailidega kursis ega taha seda pikemalt kommenteerida, aga teeme nüüd nii, et meie Viimsi Püha Jaakobi kirik ei jääks ilma puuduolevast 50 000 eurost.

Nii ma  ostsin täna igale lapselapsele nimelise orelivile - kokku 8 tükki. 

Kutsun Sind ka üles kirikut toetama, külastades koguduse kodulehel asuvat vilepoodi. Levita infot ja anna palun kommentaaris teada, kui oled oma panuse andnud. Nii saan ma ka ise hoida kätt pulsil, kuidas kirikul raha kokku saamisega läheb. 

Raimo
õnnelik, uue põlvkonna üle uhke vanaisa

Loe lisaks

Avame Lubja ja Pärnamäe külad Haabneemele

Hakkame Lubja mäele ehitama pea pooletuhande astmega treppi, tänu millele saavad Pärnamäe ja Lubja küla lapsed otse üle mäe keskusesse kooli, trenni ja kinno. 
Kui ma Vene ajal 1970.ndatel unistasin vabadusest - otseteest Lubja mäelt alla - oli klindi astang okastraadiga eraldatud, sest võimud hoidsid alal kütusemahuteid. Kihk idee teoks teha jäi aga aastakümneteks ja kui võõrvõimud olid lahkunud, panin esimest korda mõtted paberile. Aasta oli siis 1995. 

Tänaseks on veel parasjagu vett merre voolanud ja idee algusest möödas üle 40 aasta, kuid nagu näha pole miski võimatu.  Aga seda suuresti toetajate abile. Ütlen siinkohal suured tänud Urve Palole, tänu kellele saime selle uhke trepi projekteerida, ja Viimsi vallajuhtidele, kelle mõistva suhtumise tõttu saame trepi valmis ehitada. 

Illustratiivne ilus pilt rajatavast trepist. 

Trepi ehitame Põhja konna selja taha, Viimsi seikluspargi ja Karulaugu terviseraja juurde. 

Pikilõige

Ruumiline vaade 1




Ruumiline vaade 2

Ruumiline vaade 3
Trepi projekteerija on Oliver Alver (Alver Arhitektid OÜ) ja ehitaja  OÜ TILTS Eesti Filiaal.

Jooniste dokument. Seletuskiri. 

Kajastus Postimees online'is.
Loe lisaks

Vägev jaanitrall juba 22. juunil

Enam ei püsi meeles, mitmendat jaanituld ma juba koos Pärnamäe küla aktivistega korraldan. Üks on selge - 22. juunil kell 19 olete kõik oodatud Lubja tuletorni juurde. Tervitan teid koos teiste külavanematega ja siis läheb tantsuks. Uno Kaupmees on ka kohal!

Ajakava: 

20.00-20.30 tõstavad peotuju rahvamuusikaansambel Pirita, Noortekapell ja rahvatantsugrupp Vallaalused

20.30 süütame meeleolukalt jaanilõkke ja tantsuplatsile tuleb Teie meeleheaks muusikat tegema U-Bänd. 

23.30 on meil Teile üllatus varuks! Kui kohale tulete, siis näete!

Lisaks meelelahtusprogrammile laval pakume Teile toitlustust. 

Kohal on kohalik Viimsi Burger Kitchen ja resto Apelsini Raudtee, kes pakuvad meile kõike head ja paremat jäätisest õlledeni, šašlõkist rääkimata!

Pere pisimatele on avatud 2 batuuti ning Kristiina Sillaste ja Kerli Tamme juhendamisel vahva lasteala. Kõik laste atraktsioonid ja pidu on täiesti tasuta! Toidu eest tuleb kõigil muidugi endal tasuda. 

Lisainfoks helistage 517 2941.

Liituge jaanitulelistega Facebookis

Loe lisaks

Lubja klindiastang meelispaigaks

Mul on unistus, mida ma olen tükk tüki haaval ehitamas - Lubja suusa- ja lumelauanõlv, Karulaugu terviserada ja peatselt valmiv trepp muudavad Lubja klindiastangu meelispaigaks igale viimsilasele. 
Loe lisaks

Erilised suhted põhja konnaga

Kreutzwald kujutab oma muinasjutus põhja konna hiiglasliku olevusena, kellel oli härja keha, konna jalad ja mao saba. Minu jaoks on põhja konn lugude vestmise ja lapselikuks jäämise sümbol. 
Loe lisaks

Raimo Tann: kultuurikeskuse idee idaneb edasi

Neli aastat tagasi tegi Jüri Leesment minuga intervjuu, kus rääkisin nii volikogu tööst kui ka külavanemaks olemisest ja laiemalt visioonist. Toon selle Delfis ilmunud artikli ka teile siia lugemiseks. 
Oled juba aastaid olnud vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees. Tundub, et see valdkond on vallas jätkuvalt kuum teema ning ehitustegevus ei tahagi Viimsis raugeda. Millised on tänasel hetkel kõige olulisemad, valla elu tervikuna mõjutavad planeeringud?

Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni esimees olen aastast 2006. Vahepeal oli rahulikum, aga nüüd tundub, et ehitustegevus hakkab uuesti hoogu võtma. Viimsi elanikud, kellele on see koht armsaks saanud, on teel uuele kinnisvara soetamise ringile. Nimelt on senised elamispinnad jäänud väikesteks, tekib vajadus suuremate järele. See on vallasisene ränne, mida võib pidada positiivseks.

Olulisemad on planeeringud, mis hõlmavad suuremat ala. Üks nendest menetluses olevatest planeeringutest on Viimsi valla üldplaneeringu teemaplaneeringu "Viimsi valla teedevõrk; sõidu- ja kergliiklusteed". Selle planeeringu osas sai kõige suurema vastuseisu osaliseks Rohuneeme maantee paralleeltee planeering. Menetluses on veel "Haabneeme aleviku üldplaneering" ja "Viimsi aleviku üldplaneering".

Aga milliste planeeringutega on olnud kõige rohkem vaidlusi?

Tänase päeva seisuga on meil kõige kuumem teema Muuga sadama laiendamine. Komisjon ei taha laiendamist takistada, aga see tegevus peaks olema ohutu sealsetele elanikele. Palju vaidlusi on seotud rohealadega ja üldplaneeringutega.

Kuidas üks tavaline komisjoni töökoosolek välja näeb?

Maa- ja planeerimiskomisjon koosneb seitsmest liikmest. Koos käiakse kord kuus. On olnud ka olukordi, kus koosolekuks vajalike materjalide puudusel ei ole saanud seda läbi viia. Iga teemat arutame eraldi. Tavaliselt jõuame konsensusele, aga on esinenud ka tuliseid vaidlusi.

Sellel volikogu koosseisul on tegutsemiseks jäänud vaid veidi üle poole aasta. Kuidas hindad praeguse volikogu tööd laiemalt?

Praeguse volikogu töö minupoolne hinnang on positiivne. Mõju on avaldanud kindlasti vahepealne eelarve vähendamine. On olnud küll erimeelsusi, kuid need kõik on leidnud lahendused.

Oled juba hulk aega ka Lubja külavanem. Mida külavanema kogemus juurde annab?

Külavanema roll eeldab suhtlemist külakogukonnaga. Kuulates ära külaelanike mured ja vajadused, püüan aidata nendes, milles mina pädev olen. Kõik ei ole muidugi ka minu võimuses. Külavanemaks olemine on andnud juurde esinemisjulgust koosviibimistel ja motiveerinud üritusi korraldama. Iga aastaga suurenevad kogemused ürituste läbiviimisel.

Mis on Sinu arvates need probleemid, mis vallas kõige kiiremini lahendust vajaksid?

Kõige kiiremini lahendust vajavad probleemid on minu arvates seotud hariduse ja lasteaiakohtade puudusega. Õpilasi on palju. Peame suutma säilitada neile õppetöö ühes vahetuses. Lasteaedadega saab vast paari aasta jooksul asjad laabuma. Ise rõhuksin eralasteaedadele - tuleks suurendada valla toetust nendele.

Novembris käisid Viimsi Teatajas välja mõtte, et Viimsi vajaks kultuurikeskust, oma Kaunite Kunstide maja, kuhu koonduksid erinevad kunsti- ja kultuurivaldkonnad. Kas see idee on edasi idanenud, kas oled leidnud mõttekaaslasi?

Viimsi elanikud vajavad oma kultuurikeskust, mis oleks igati kaasaegse ja hästi läbi mõeldud projekti järgi ehitatud. On palju mõttekaaslasi ja toetajaid, kes on minuga ühendust võtnud ja seda ideed jaganud. Esialgu puudub selgepiiriline kava, kuidas sellega edasi minna, aga idee idaneb edasi.

Suhtlen rohkem kultuurirahvaga. Selle eesmärgi nimel korraldame koos Pärnamäe külaga 8. juunil Lubja mäel Viimsi rannarahva pikniku. See üritus on suunatud eeskätt Viimsi kultuurikollektiividele, kes oma eeskavadega seal üles astuvad ja piknikust osavõtjatele neid tutvustavad.

Paluks veel mõned märksõnad selle kohta, millisena tuleviku Viimsi Sinu silme ees terendub.

Viimsi vallavalitsuse avatus vallaelanike suhtes, maine tõstmine, millega ka tegeldakse. Viimsi valla elanikud peavad saama öelda: "Viimsis on tore elada".

Allikas: Delfi. 
Loe lisaks

Lubja: Viimsi parima merevaatega küla, mille rahvast ühendab klindiastang

Suure territooriumiga Lubja külal on Viimsi vallas kõige rohkem häid naabreid: piirid jooksevad kokku Viimsi ja Haabneeme aleviku, Pringi, Püünsi, Kelvingi, Leppneeme, Tammneeme ja Pärnamäe külaga.

Suureks on ligi 500 elanikuga küla väiksemate üksuste liitmisel paisunud seetõttu,et tema piiride sisse on arvatud enamik poolsaarel kasvavast riigimetsast. Nii suurele alale peabki mahtuma palju erilist. Nii ongi Lubja külas näiteks Tädu looduse õpperada, klindiastangu kaitseala ning Viimsi vanim ja kõrgeim koht – Lubjamägi (51,4 m), mis kerkis veest umbes 11 500 aastat tagasi. Paene nõlvak läheb siin üle liivakiviks, kuhu kas Liivi või Põhjasõja ajal olid kaevatud koopad.


Merepiiri Lubjal sisemaa külana muidugi pole. Parimat merevaadet pakub siin Lubjamäel kõrguv Viimsi tuletorn (tule kõrgus merepinnast 59 m,tule nähtavuskaugus 13 meremiili), kust korraga paistavad Tallinn, Muuga sadam, Aegna, Naissaar, Prangli jpm. Kõik Viimsi valla rannad on ülalt vaadates uskumatult lähedal. Lubja külavanemal Raimo Tannil on tuletorni tipust hea näidata paiku, mis märgivad küla ajalugu ja hajali asuvaid elamugruppe (Pärtle ja Uus-Pärtle, Pärtlipõllu, Anijärve,Arunurme, Mäekünka jt), mis kerkinud karjamaadele ja põldudele viimse kümnendiga. Lubja külla jääb veel Viimsi veepuhastusjaam ja Ampri tee nn tööstuspiirkond – hea, kui koduvallas on ka tööandjaid. Küla valupunktiks on pankrotiga lõpetanud firma koristamata prahipaik.Kunagi oli Lubjal väike mõis (Kalkofen e Kiltze), millest sai hiljem Viimsi mõisa karjamõis. Tann näitab tornist, kus karjamõisa ja siinse viimase suure karjakasvataja – Viimsi Farmeri – hooned asusid ja mis neist alles on. Loomapidamist meenutab siin ainult Farmi bussipeatus, ühtegi lehma Lubja külas enam ei peeta. Pärnamäe külas peaksid vähemalt ühel perel loomad veel olema.

Muutused on elu loomulik osa
Raimo Tann on 3,4 km pikkusel ja 1,6 km laiusel Lubjamäel isegi varemalt loomi pidanud, ta elab siin vanematekodus oma ehitatud majas. Kodu ümbrust teati Tanni lapsepõlves veel Salukülana. Sealseil põldudel on nüüd uued kodud. Muutused ongi elu loomulik osa. Tanni sõnul pole Tallinna lähiümbruses loomulikult võimalik nautida sellist rahu javaikust nagu Võrumaal.

“Olen Viimsis elanud 6. eluaastast. Talviti möllasime Lubjamäe nõlval, suviti olime palliplatsil Krillimäe lähedal metsas. Lapsepõlveidülli ei saa alles hoida. Olin väga rõõmus, kui kevadel avati Viimsi kino, see oli nagu lapsepõlve unistuse täitumine. Mulle meeldib Viimsi areng. Spaa laieneb ja ringtee ääres käib praegu nii kiire ärikeskuste ehitamine, et inimene, kes siit paar kuud ära olnud, ei saa arugi, kuhu ta on sattunud. Olen ka kortermajadega Haabneemes elanud, hajusama asustusega Lubja meeldib siiski rohkem. Kuid paratamatult on maaelu nüüd siingi üsna linnalik,” leiab Raimo Tann. “Ka minu täiskasvanud lapsed tahavad oma tuleviku siduda Viimsiga ja siia kodud ehitada. Lubja küla rahvaarv kasvab lähiaastail kindlasti .Kui kõigist praeguseks meie küla maadel kehtestatud detailplaneeringutest kodud (eramud või paaris- või ridamajad) saavad, siis võib juurde tulla umbes 1000 elanikku.”

Eks Lubjamäe tuletorngi (praegune valmis 1939) kõneleb tegelikult elu muutustest. Krahv Buxhöwdenil oli siin Viimsi mõisapargi jätkuna vaate nautimiseks Koluvere lossi väike koopia, mida oleme raamatuis näinud Carl Buddeuse kriidijoonistuse “Schloss Lodhe” reprol. Selle varemele tuletorn kerkiski. Torni jalamil on veel alles kelder ja kasvavad vanad õunapuud. Natuke eemal on lava, tantsupõranda, pinkide ja tualettidega Lubja külaplats.

“Veeteede Ametiga elame heas läbisaamises ja saame siin oma jaanituld pidada,” ütleb Raimo Tann. Ta nendib, et hakkas kogukonnaasjadega rohkem tegelema siis, kui umbes kümme aastat tagasi palgatöölt ära tuli ja oma pereettevõttega alustas. OÜ Paenurme Arendus tegevusaladeks on valve- ja elektriseadmete ning arvutivõrkude ehitus ja hooldus.

“Külavanemaks valiti mind 2006. aastal just enne jaanipäeva. Sellest saigi oma külameeste soovil esimene suur ühisettevõtmine ja meie traditsioon. Jaanituled on järjest kasvanud, juba mitu aastat korraldame seda koos oma rõõmsameelsete naabritega Pärnamäe külast. Pärnamäe külavanem Annika Vaikla nakatab alati oma hea energiaga. See annab jõudu, koos teeme parema peo, sest saame toetussummasid koos kasutada. Külaplatsi korrastada ja pidu ettevalmistada on alati aidanud ka minu venna firma AT Värv ja selle tublid töötajad. Väga tähtis on asjade õnnestumisel ka oma pere tugi. Lähedaste abita oleks see töö raskem.Jaanitulel korraldame mänge ja külade jõukatsumisi, meil on mõõduka hinnaga toidud, tasuta kiiking, lastele batuut. Pidu toob siia kokku juba ligi tuhat inimest. Esimestel aastatel pidin ise lõkkematerjali otsima, nüüd pakutakse Mähelt jm, kas võin oma õunapuuoksad teie lõkkesse tuua.”

Rahvast aitab koondada klindiastang

Eraldiseisvateks asumiteks killustatud Lubja külas on raske tekitada oma küla tunnet. Raimo Tann ütleb, et kõiki oma küla inimesi ei tea temagi, MTÜ-s Lubja Külaselts on umbes 10 aktivisti. Paljudega on ta aga tutvunud siis, kui on tänatud hea peo eest.Oma vabatahtlikuks tööks on ta saanud palju häid mõtteid Põhja-Harju Koostöökogu ja Leader grupi ringsõitudelt.

“Sedasi näeb päris maaelu ja seda, kui lahedaid asju on väikestes kohtades Euroopa Liidu toetusrahaga tehtud. See toetus liidab meie maakogukondi. Eks teised imestavad jälle meie juures: oi kui vägev. Ise harjud heaga ära. Just ühel bussisõidul tuli mulle ka Rannarahva pikniku idee. Selle ürituse mõtteks on tuua kõik valla isetegevuslased Lubjamäele kokku. Tänavu jäi see pidu ära, kuid tunnen, et inimesed vajavad sellist kohtumist.”

Rahvast aitab Raimo Tanni sõnul kõige loomulikumalt koondada klindiastang, mis ulatub Lubjalt Haabneeme alevikku. “Kui kõik, mis suures Karulaugu terviseradade projektis kavandatud, kord valmib, on see tõesti uhke asi. See eeldabki panustamist tervelt vallalt ja tehtust on kasu paljudel. Kui näiteks valmib ligi 400 astmega trepp, mis hakkab ühendama ülemist ja alumist astangut, siis saavad Pärnamäe ja Lubja küla lapsed üle mäe otse koolis käia. Terviserada on hea näide, kuidas kaitseala saab olla avalikus kasutuses. Kui käisin terviserajal PRIA kontrolliga, liikus seal ühel tavalisel keskhommikul paarkümmend inimest. Siis öeldi: euroraha on läinud väga õigesse kohta. Enne ei saanud nõlval liikudes ringigi vaadata, seal mütates vahtisid ainult jalgade ette. Tänavu täiendasime terviserada Põhja konna skulptuuri juures infostendidega. See annab rajale kasutusvõimalusi juurde, kui tuled siia lapselapsega jalutama, siis on mida vaadata ja millest jutustada.Tulevikus võiks siin korraldada skulptuurifestivali jm üritusi.”

Uute heade asjadena, mille üle Lubja külas tänavu veel rõõmustada, nimetab Tann seda, et Anijärve kant sai veepuhastusjaamast puhta joogivee ja nõuetele vastava surve (enne ei antud seal ehitistele kasutusluba) ning tolmuvaba tee.

Mis muret teeb?

“Meie rahvas on tubli ja külavanemat tühja-tähjaga ei kiusa,”ütleb Raimo Tann. “Pärtle ja Mäekünka kant vajab kergliiklusteed ja ülekäigulahendust,veel on korrastamata teejuppe, Änijärve tahaks mänguväljakut, Krillimäele kiiremat internetiühendust. Asjad liiguvad, kõike korraga ei saa. Iga muret võib ju vaadata ka nii, et see on üks uus ülesanne või eesmärk, mille lahenduse suunas hakkad tegutsema.”

Allikas: Delfi
Loe lisaks