Kommenteeri

Lubja: Viimsi parima merevaatega küla, mille rahvast ühendab klindiastang

Suure territooriumiga Lubja külal on Viimsi vallas kõige rohkem häid naabreid: piirid jooksevad kokku Viimsi ja Haabneeme aleviku, Pringi, Püünsi, Kelvingi, Leppneeme, Tammneeme ja Pärnamäe külaga.

Suureks on ligi 500 elanikuga küla väiksemate üksuste liitmisel paisunud seetõttu,et tema piiride sisse on arvatud enamik poolsaarel kasvavast riigimetsast. Nii suurele alale peabki mahtuma palju erilist. Nii ongi Lubja külas näiteks Tädu looduse õpperada, klindiastangu kaitseala ning Viimsi vanim ja kõrgeim koht – Lubjamägi (51,4 m), mis kerkis veest umbes 11 500 aastat tagasi. Paene nõlvak läheb siin üle liivakiviks, kuhu kas Liivi või Põhjasõja ajal olid kaevatud koopad.


Merepiiri Lubjal sisemaa külana muidugi pole. Parimat merevaadet pakub siin Lubjamäel kõrguv Viimsi tuletorn (tule kõrgus merepinnast 59 m,tule nähtavuskaugus 13 meremiili), kust korraga paistavad Tallinn, Muuga sadam, Aegna, Naissaar, Prangli jpm. Kõik Viimsi valla rannad on ülalt vaadates uskumatult lähedal. Lubja külavanemal Raimo Tannil on tuletorni tipust hea näidata paiku, mis märgivad küla ajalugu ja hajali asuvaid elamugruppe (Pärtle ja Uus-Pärtle, Pärtlipõllu, Anijärve,Arunurme, Mäekünka jt), mis kerkinud karjamaadele ja põldudele viimse kümnendiga. Lubja külla jääb veel Viimsi veepuhastusjaam ja Ampri tee nn tööstuspiirkond – hea, kui koduvallas on ka tööandjaid. Küla valupunktiks on pankrotiga lõpetanud firma koristamata prahipaik.Kunagi oli Lubjal väike mõis (Kalkofen e Kiltze), millest sai hiljem Viimsi mõisa karjamõis. Tann näitab tornist, kus karjamõisa ja siinse viimase suure karjakasvataja – Viimsi Farmeri – hooned asusid ja mis neist alles on. Loomapidamist meenutab siin ainult Farmi bussipeatus, ühtegi lehma Lubja külas enam ei peeta. Pärnamäe külas peaksid vähemalt ühel perel loomad veel olema.

Muutused on elu loomulik osa
Raimo Tann on 3,4 km pikkusel ja 1,6 km laiusel Lubjamäel isegi varemalt loomi pidanud, ta elab siin vanematekodus oma ehitatud majas. Kodu ümbrust teati Tanni lapsepõlves veel Salukülana. Sealseil põldudel on nüüd uued kodud. Muutused ongi elu loomulik osa. Tanni sõnul pole Tallinna lähiümbruses loomulikult võimalik nautida sellist rahu javaikust nagu Võrumaal.

“Olen Viimsis elanud 6. eluaastast. Talviti möllasime Lubjamäe nõlval, suviti olime palliplatsil Krillimäe lähedal metsas. Lapsepõlveidülli ei saa alles hoida. Olin väga rõõmus, kui kevadel avati Viimsi kino, see oli nagu lapsepõlve unistuse täitumine. Mulle meeldib Viimsi areng. Spaa laieneb ja ringtee ääres käib praegu nii kiire ärikeskuste ehitamine, et inimene, kes siit paar kuud ära olnud, ei saa arugi, kuhu ta on sattunud. Olen ka kortermajadega Haabneemes elanud, hajusama asustusega Lubja meeldib siiski rohkem. Kuid paratamatult on maaelu nüüd siingi üsna linnalik,” leiab Raimo Tann. “Ka minu täiskasvanud lapsed tahavad oma tuleviku siduda Viimsiga ja siia kodud ehitada. Lubja küla rahvaarv kasvab lähiaastail kindlasti .Kui kõigist praeguseks meie küla maadel kehtestatud detailplaneeringutest kodud (eramud või paaris- või ridamajad) saavad, siis võib juurde tulla umbes 1000 elanikku.”

Eks Lubjamäe tuletorngi (praegune valmis 1939) kõneleb tegelikult elu muutustest. Krahv Buxhöwdenil oli siin Viimsi mõisapargi jätkuna vaate nautimiseks Koluvere lossi väike koopia, mida oleme raamatuis näinud Carl Buddeuse kriidijoonistuse “Schloss Lodhe” reprol. Selle varemele tuletorn kerkiski. Torni jalamil on veel alles kelder ja kasvavad vanad õunapuud. Natuke eemal on lava, tantsupõranda, pinkide ja tualettidega Lubja külaplats.

“Veeteede Ametiga elame heas läbisaamises ja saame siin oma jaanituld pidada,” ütleb Raimo Tann. Ta nendib, et hakkas kogukonnaasjadega rohkem tegelema siis, kui umbes kümme aastat tagasi palgatöölt ära tuli ja oma pereettevõttega alustas. OÜ Paenurme Arendus tegevusaladeks on valve- ja elektriseadmete ning arvutivõrkude ehitus ja hooldus.

“Külavanemaks valiti mind 2006. aastal just enne jaanipäeva. Sellest saigi oma külameeste soovil esimene suur ühisettevõtmine ja meie traditsioon. Jaanituled on järjest kasvanud, juba mitu aastat korraldame seda koos oma rõõmsameelsete naabritega Pärnamäe külast. Pärnamäe külavanem Annika Vaikla nakatab alati oma hea energiaga. See annab jõudu, koos teeme parema peo, sest saame toetussummasid koos kasutada. Külaplatsi korrastada ja pidu ettevalmistada on alati aidanud ka minu venna firma AT Värv ja selle tublid töötajad. Väga tähtis on asjade õnnestumisel ka oma pere tugi. Lähedaste abita oleks see töö raskem.Jaanitulel korraldame mänge ja külade jõukatsumisi, meil on mõõduka hinnaga toidud, tasuta kiiking, lastele batuut. Pidu toob siia kokku juba ligi tuhat inimest. Esimestel aastatel pidin ise lõkkematerjali otsima, nüüd pakutakse Mähelt jm, kas võin oma õunapuuoksad teie lõkkesse tuua.”

Rahvast aitab koondada klindiastang

Eraldiseisvateks asumiteks killustatud Lubja külas on raske tekitada oma küla tunnet. Raimo Tann ütleb, et kõiki oma küla inimesi ei tea temagi, MTÜ-s Lubja Külaselts on umbes 10 aktivisti. Paljudega on ta aga tutvunud siis, kui on tänatud hea peo eest.Oma vabatahtlikuks tööks on ta saanud palju häid mõtteid Põhja-Harju Koostöökogu ja Leader grupi ringsõitudelt.

“Sedasi näeb päris maaelu ja seda, kui lahedaid asju on väikestes kohtades Euroopa Liidu toetusrahaga tehtud. See toetus liidab meie maakogukondi. Eks teised imestavad jälle meie juures: oi kui vägev. Ise harjud heaga ära. Just ühel bussisõidul tuli mulle ka Rannarahva pikniku idee. Selle ürituse mõtteks on tuua kõik valla isetegevuslased Lubjamäele kokku. Tänavu jäi see pidu ära, kuid tunnen, et inimesed vajavad sellist kohtumist.”

Rahvast aitab Raimo Tanni sõnul kõige loomulikumalt koondada klindiastang, mis ulatub Lubjalt Haabneeme alevikku. “Kui kõik, mis suures Karulaugu terviseradade projektis kavandatud, kord valmib, on see tõesti uhke asi. See eeldabki panustamist tervelt vallalt ja tehtust on kasu paljudel. Kui näiteks valmib ligi 400 astmega trepp, mis hakkab ühendama ülemist ja alumist astangut, siis saavad Pärnamäe ja Lubja küla lapsed üle mäe otse koolis käia. Terviserada on hea näide, kuidas kaitseala saab olla avalikus kasutuses. Kui käisin terviserajal PRIA kontrolliga, liikus seal ühel tavalisel keskhommikul paarkümmend inimest. Siis öeldi: euroraha on läinud väga õigesse kohta. Enne ei saanud nõlval liikudes ringigi vaadata, seal mütates vahtisid ainult jalgade ette. Tänavu täiendasime terviserada Põhja konna skulptuuri juures infostendidega. See annab rajale kasutusvõimalusi juurde, kui tuled siia lapselapsega jalutama, siis on mida vaadata ja millest jutustada.Tulevikus võiks siin korraldada skulptuurifestivali jm üritusi.”

Uute heade asjadena, mille üle Lubja külas tänavu veel rõõmustada, nimetab Tann seda, et Anijärve kant sai veepuhastusjaamast puhta joogivee ja nõuetele vastava surve (enne ei antud seal ehitistele kasutusluba) ning tolmuvaba tee.

Mis muret teeb?

“Meie rahvas on tubli ja külavanemat tühja-tähjaga ei kiusa,”ütleb Raimo Tann. “Pärtle ja Mäekünka kant vajab kergliiklusteed ja ülekäigulahendust,veel on korrastamata teejuppe, Änijärve tahaks mänguväljakut, Krillimäele kiiremat internetiühendust. Asjad liiguvad, kõike korraga ei saa. Iga muret võib ju vaadata ka nii, et see on üks uus ülesanne või eesmärk, mille lahenduse suunas hakkad tegutsema.”

Allikas: Delfi

Lisa kommentaar

Email again: